Mis on neuromitmekesisus (ja miks see sinu organisatsioonile oluline on)?
Kujuta ette, et oled koosolekul, kus kõik mõtlevad sama moodi, reageerivad sama moodi ja pakuvad välja samasuguseid lahendusi. Kõlab tõhusalt? Kõik on alati üksmeelel, millegi üle ei pea vaidlema ja töö lausa lendab? Aga mis siis saab, kui senised lahendused enam ei tööta ja konkurentsis püsimiseks peaks midagi uut proovima? Aga kõik ju mõtlevad samamoodi ja ühtegi innovaatilist ideed pole enam lauale panna…
Nüüd kujuta ette teistsugust koosolekut, kus inimesed mõtlevad ja reageerivad erinevalt - mõned näevad mustreid, mida teised ei märka, mõned esitavad küsimusi, mis senised praktikad kahtluse alla seavad, mõned pakuvad uudseid lahendusi, mille peale keegi teine pole veel tulnud.
Kui sinu organisatsioonis töötab erinevalt mõtlevaid, käituvaid ja erinevate tugevustega inimesi, siis on enam kui tõenäoline, et sul ongi neuromitmekesine tiim.
Lihtne tõde erinevatest ajudest
Neuromitmekesisus on oma olemuselt lihtne kontseptsioon: inimeste ajud on erinevad ja mitmekesised, just nagu meie pikkus, silmavärv, või jalanumber. Mõned ajud töötavad keskmisest erinevalt - nad võivad olla autistlikud, ATH, düsleksia, või muude neuroloogiliste eripäradega. Need ei ole häired, mida tuleb ravida, vaid loomulikud ja inimkonnale kasulikud geneetilised variatsioonid inimeste neuroloogias, mis toovad endaga kaasa unikaalseid omadusi. Selliseid keskmisest erinevaid ajusid nimetatakse neuroerinevateks või neurodivergentseteks.
Mõtle sellest nii: kui kõigi ajud oleksid ühesugused, siis oleksime kõik head samades asjades ja halvad samades asjades. Innovatsioon oleks väga aeglane, kuna kõik mõtleksid samamoodi.
Neuroerineva aju eelised
Kõik neuroerinevad inimesed on erinevad, kuid sageli on nad head mõnes järgmistest valdkondadest:
Mustrite märkamine: trendide, seoste ja anomaaliate märkamine, mis paljude teiste eest varju jäävad
Süsteemne mõtlemine: mõistmine, kuidas keerulised ja esmapilgul seosetud asjaolud üksteist mõjutavad ning mis tagajärgi nad kaasa võivad tuua
Sügav keskendumine ehk hüperfookus: tundide, päevade või nädalate kaupa mõnda mahukasse teemasse süvenemine
Loov probleemide lahendamine: uudsete ja seni proovimata lahenduste leidmine, kastist väljas mõtlemine
Kriisivalmidus: kiire, ratsionaalne ja fokusseeritud reageerimine kriisiolukordades või muudes kiiret tegutsemist nõudvates oludes
Otsekohene suhtlus: korporatiivsest žargoonist läbimurdmine, et asja tuumani jõuda
Inimeste tugevused saavad aga täiel määral avalduda vaid siis, kui keskkond, juhtimine ja töötamise viisid seda toetavad!
Mida paljud organisatsioonid valesti teevad
Ebamugav tõde, millega paljud organisatsioonid ei julge silmitsi seista on see, et valdav osa praeguseid töökeskkondi on kujundatud ainult ühte tüüpi aju jaoks - neurotüüpilise, ekstravertse, rööprähkleva aju jaoks. Võimekas, kuid teistmoodi töötava ajuga talent peab sageli kulutama märkimisväärse osa oma energiast vaid selleks, et sobituda keskkonda, mis ei ole tema jaoks loodud.
See on sama, kui käskida kalal puu otsa ronida ja imestada, miks see talle raskusi valmistab.
Tulemus? Head töötajad põlevad läbi, lahkuvad, või ei saagi võimalust oma võimete näitamiseks. Innovatsioon kannatab. Probleeme ei lahendata värske perspektiiviga vaid samu vanu radu pidi käies.
Mis juhtub, kui asju teisiti teha
Neuromitmekesisust ja neurokaasamist väärtustavad organisatsioonid kohanevad paremini tänapäevase kiirelt muutuva maailma ja tööturuga. Nad saavad eelise oma konkurentide ees, mitte ei jää turust maha.
Parem probleemide lahendamine: kui sul on inimesi, kes mõtlevad erinevalt ja kelle meeled töötlevad informatsiooni erinevalt, saad sa lahendusi, mille peale teised ei tule. Su autistlik töötaja võib märgata süsteemis olulist viga, mida keegi teine ei näinud. ATH-kas su tiimis võib leida seose ideede vahel, mis esmapilgul tunduvad kui siga ja kägu, kuid viivad läbimurdva innovatsioonini.
Kiirem innovatsioon: erinevad mõtlemisviisid seavad sissetöötatud mustrid ja protsessid kahtluse alla. Kui neurotüüpilised ajud on tihti head olemasolevate protsesside käimashoidmisel, siis neuroerinevad ajud küsivad sageli "aga mis oleks, kui prooviksime hoopis teisiti?"
Töötajate suurem pühendumus: kui inimesed saavad tunda end iseendana ja kasutada oma loomulikke tugevusi, on nad motiveeritumad, lojaalsemad ja produktiivsemad. Sa ei kaota enam talente läbipõlemisele vaid hakkad looma eelistatud tööandja mainet.
Tiimide paremad tulemused: mitmekesised tiimid toovad ligikaudu 30% paremaid tulemusi kui homogeensed tiimid. Kui lisad valemisse ka neuroloogilise mitmekesisuse, siis ei saa sa lihtsalt ristikest kirja, vaid parandad oluliselt oma ettevõtte võimekust.
Sinu organisatsiooni jaoks oluline järeldus
Neuromitmekesisuse omaksvõtmine ei ole lihtsalt populaarne - see on nutikas äristrateegia. Luues keskonna, kus erinevad neurotüübid saavad ennast optimaalselt rakendada, ei aita sa vaid individuaalseid töötajaid, vaid lased käiku potentsiaali, mille su konkurendid kasutamata jätavad.
Ettevõtted, kes seda varakult mõistavad, saavutavad konkurentsieelise, mida on raske jäljendada.
Kas oled valmis oma inimeste tõelisest potentsiaalist kasu saama?
Küsimus ei ole selles, kas saad endale neuromitmekesisusse investeerimist lubada. Küsimus on, kas saad endale lubada sellest rongist maha jäämist?