Mis on neuromitmekesisus (ja miks see peaks sulle korda minema)?

Kujuta ette, et oled koosolekul, kus kõik mõtlevad sarnaselt, lahendavad probleeme sarnaselt ja pakuvad välja sarnaseid lahendusi. Kõlab tõhusalt, eksole? Tegelikult on see stagnatsiooni retsept.

Nüüd kujuta ette teistsugust koosolekut, kus inimeste meeled töötavad erinevalt - mõned näevad mustreid, mida teised ei märka, mõned esitavad küsimusi, mis seavad eeldused kahtluse alla, mõned leiavad loovaid lahendusi, mille peale keegi teine pole tulnud. See ongi neuromitmekesisuse võlu.

Lihtne tõde erinevatest ajudest

Neuromitmekesisus on oma olemuselt lihtne kontseptsioon: inimeste ajud on erinevad ja mitmekesised, just nagu pikkus, silmavärv, või jalanumber. Mõned ajud töötavad teistmoodi - nad võivad olla autistlikud, ATH, düsleksia, või muude neuroloogiliste eripäradega. Need ei ole häired, mida tuleb ravida, vaid loomulikud variatsioonid inimeste neuroloogias, mis toovad endaga kaasa unikaalseid omadusi.

Mõtle sellest nii: kui kõigi ajud oleksid ühesugused, siis oleksime kõik head samades asjades ja halvad samades asjades. Innovatsioon oleks võimatu, kuna kõik mõtleksid samamoodi.

Neuroerineva aju eelised

Neuroerinevad inimesed on tihti head järgmistes valdkondades:

Mustrite tuvastamine: trendide ja seoste märkamine, mis esmapilgul varju jäävad

Süsteemne mõtlemine: mõistmine, kuidas keerulised aspektid üksteist mõjutavad

Sügav keskendumine: tundide kaupa keerulistesse probleemidesse süvenemine

Loov probleemide lahendamine: ebatavaliste lahenduste leidmine, kastist väljas mõtlemine

Detailitäpsus: väikseimate vigade ja ebakõlade märkamine

Otsekohene suhtlus: korporatiivsest žargoonist läbimurdmine, et asja tuumani jõuda

Need ei ole veidrused vaid äri jaoks lausa supervõimed!

Mida paljud organisatsioonid valesti teevad

Siin on ebamugav tõde: enamus organisatsioone on kujundatud ühte tüüpi aju jaoks - neurotüüpilise, ekstrovertse, rööprähkleva aju jaoks. Kui oled teistsugune, siis kulutad tohutult energiat, et sobituda keskkonda, mis ei ole sinu jaoks loodud.

See on sama, kui käskida kalal puu otsa ronida ja imestada, miks see talle raskusi valmistab.

Tulemus? Erakordsed töötajad põlevad läbi, lahkuvad, või ei saagi võimalust kogu oma potentsiaali kasutamiseks. Innovatsioon kannatab. Probleeme ei lahendata värske perspektiiviga vaid samu vanu radu pidi käies.

Mis juhtub, kui asju õigesti teha

Neuromitmekesisust väärtustavad organisatsioonid ei käi lihtsalt ajaga kaasas - nad saavad eelise oma konkurentide ees. Siin on põhjus:

Parem probleemide lahendamine: kui sul on inimesi, kelle meeled töötlevad informatsiooni erinevalt, saad sa lahendusi, mille peale teised ei tule. Su autistlik töötaja võib märgata süsteemis viga, mida keegi teine ei näinud. ATH-kas su tiimis võib leida seose ideede vahel, mis esmapilgul tunduvad kui siga ja kägu, kuid viivad läbimurdva innovatsioonini.

Suurem innovatsioon: erinevad mõtlemisviisid seavad sissetöötatud mustrid kahtluse alla. Kui neurotüüpilised ajud võivad olla head sissetöötatud protsesside käimashoidmisel, siis neuroerinevad ajud küsivad sageli "aga mis oleks, kui prooviksime hoopis teisiti?"

Töötajate suurem pühendumus: kui inimesed saavad tunda end iseendana ja kasutada oma loomulikke tugevusi, on nad motiveeritumad, lojaalsemad ja produktiivsemad. Sa ei kaota enam talente läbipõlemisele vaid hakkad looma eelistatud tööandja mainet.

Tiimide paremad tulemused: mitmekesised tiimid toovad ligikaudu 30% paremaid tulemusi kui homogeensed tiimid. Kui lisad valemisse ka neuroloogilise mitmekesisuse, siis ei saa sa lihtsalt ristikest kirja, vaid parandad oluliselt oma ettevõtte võimekust.

Sinu organisatsiooni jaoks oluline järeldus

Neuromitmekesisuse omaksvõtmine ei ole lihtsalt populaarne - see on nutikas äristrateegia. Luues keskonna, kus erinevad neurotüübid saavad ennast optimaalselt rakendada, ei aita sa vaid individuaalseid töötajaid, vaid lased käiku potentsiaali, mille su konkurendid kasutamata jätavad.

Ettevõtted, kes seda varakult mõistavad, saavutavad konkurentsieelise, mida on raske jäljendada.

Kas oled valmis oma inimeste tõelisest potentsiaalist kasu saama?

Küsimus ei ole selles, kas saad endale neuromitmekesisusse investeerimist lubada. Küsimus on, kas saad endale lubada sellest rongist maha jäämist?